Info
Läänemaa, Vormsi vald, Kersleti, Sanglepa, krunt 2,1 ha, detailplaneering tehtud, meri lähedal, mets lähedal, asulast väljasLisainfo
Müüa detailplaneeringuga elamumaa Vormsil, rahvusvahelise tähtsusega rohelise võrgustiku tugialal.Mereni linnulennult 380 m. Liitumisleping 3x16A sõlmitud.
Juurdepääs saab olema koos müügitehinguga - müügilepinguga seatakse tähtajatu ja tasuta teeservituut üle Salt-Pearsi kinnistu, milles juurdepääsutee korrashoiu kohustus jääb Sanglepa kinnistu omanikule, kuna seda juurdepääsu hakkab kasutama ainult Sanglepa kinnistu. Ühtlasi jääb tema ülesandeks ka teekoridori puhastamine.
Juurdepääs on ka olemas mööda Lepa kinnistut, mille välispiirist 4 meetrit tehtud raie ja paigaldatud elektrikaabel, sama trass jätkub Sanglepa kinnistul kuni Salt Pears kinnistuni.
Lubatud hoonete arv krundil 3, ehitusaluse pinnaga 250 m2 ja lubatud korruselisus põhihoonel 1+katusekorrus, kõrvalhoonetel 1 korrus, max kõrgus kuni 8,0 m. Rajatavad hooned peavad sobima Vormsi traditsioonilisse miljöösse ning järgima traditsioonilist pere-elamute laadi - viilkatustega hooned katusekaldega 35-45 ; välisviimistluses kasutada võimalikult naturaalseid materjale. Hoonete projektid tuleb kooskõlastada eskiisi staadiumis Vormsi Vallavalitsusega.
Planeeringuga on ette nähtud puur-või salvkaev krundil, reovesi juhtida lekkekindlasse kogumismahutisse. Püsielukoha rajamisel on võimalik reoveed juhtida läbi omapuhasti ja immutada pinnasesse, järgides seadusest tulenevaid nõudeid.
Müüa ka sama detailplaneeringu teine kinnistu Männituka, katastritunnus 90701:001:0467, 13 507 m2, elamumaa 100%, hInd 15 900 €.
Mereni linnulennult 570 m, Kersleti külani ca 2 km.
Detailplaneeringu kohaselt ligipääs krundile planeeritud juurdepääsutee Kerslinina teelt piki kü 90701:001:0393 ja Rannamäe kinnistute ühispiiri üle Norendi kuni Tarna kinnistuni.
Lähim alajaam asub Piirivalve vaatlustorni maaüksusel, elektrivarustuse saab tagada liitumislepingu alusel Imatra Elekter AS-ga. Otstarbekas on tuua elektriliin paralleelselt rajatava juurdepääsuteega ning pikendada piki kruntide läänepiiri.
Lubatud hoonete arv krundil 3, ehitusaluse pinnaga 250 m2 ja lubatud korruselisus põhihoonel 1+katusekorrus, kõrvalhoonetel 1 korrus, max kõrgus kuni 8,0 m. Rajatavad hooned peavad sobima Vormsi traditsioonilisse miljöösse ning järgima traditsioonilist pere-elamute laadi - viilkatustega hooned katusekaldega 35-45 ; välisviimistluses kasutada võimalikult naturaalseid materjale. Hoonete projektid tuleb kooskõlastada eskiisi staadiumis Vormsi Vallavalitsusega. Planeeringuga on ette nähtud puur-või salvkaev krundil, reovesi juhtida lekkekindlasse kogumismahutisse. Püsielukoha rajamisel on võimalik reoveed juhtida läbi omapuhasti ja immutada pinnasesse, järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Naaberkruntide elamute minimaalne omavaheline kaugus 100 m.
Vormsi saar tervikuna on arvatud väärtusliku maastiku alaks, seda eelkõige kultuuriloolise tausta ja eheda, suhteliselt rikkumata looduse tõttu. Lisades piiratud suuruse, unikaalse eesti-rootsi ajaloo ja arhailise looduse - on need peamised põhjused, miks on Vormsi saar muutunud aastate jooksul hinnatud puhkuse veetmise kohaks neile mandrieestlaste kui mujalt pärit saarerahvast põlvnejatele, kes oskavad taasväärtustada väikesaare elu-olu ja kohalike suhete tähtsust ning omapära.